Välismaistes ülikoolides õppinud ja Rimis mitmel juhtival kohal töötanud Kaire Rajaver asus tootma võõramaist tempet, millega ta kavatseb ka Eestist välja murda. Hiljuti osales ta Tartu Biotehnoloogia Pargi korraldatud naisettevõtjatele suunatud EWA Eesti programmis, kus ta osutus võitjaks.
Mis on tempe?
Tempe on algupäraselt Indoneesiast pärit sojaubadest fermenteerimise ja pressimise teel saadud tervislik toode. Selle kasutegur organismile seisneb selles, et kaunvili muutub fermenteerides lihtsamini seeditavaks ja valk paremini omandatavaks, samuti on tempe hea kiudaineallikas.
Põnev toidumaailm.
Kuigi Kaire Rajaver on Stockholmi ülikoolis õppinud hoopis ettevõttemajandust, on toiduteema teda pikalt saatnud. Õpingute vahel sattus ta tööle Rimisse ja kui ta suundus magistriõpinguteks Stockholmi tagasi, läks ta tööle Rimi emaettevõtte ICA kauplusesse. Seal rikkaliku valiku sees töötades mõistis ta, et toit ja toidukultuur on ülipõnev teema. Kaupluse kliendid käisid tema käest küsimas, kuidas näiteks kala valmistada. See sundis teda rohkem toiduvalmistamist õppima ja lõpuks ta avastas, et naudib seda rolli. “Väga väärtustan seda poes töötamise kogemust,” tunnistas Rajaver.
Pöördudes tagasi Eestisse, töötas ta Rimis mitmel kohal, olles vastutav ka keskköögi eest. Seal puutus ta kokku tootearenduse ja retseptidega ning lävis toitumisnõustajate ja toidutehnoloogidega. Sel ajal oli tal veel unistus oma toidukoha rajamisest, kuid kui ta jäi esimese lapsega koduseks, tekkisid hoopis esimesed tootearendusprojektid. “Toit peab olema maitsekas ja innovatiivne. Seda mõistsin juba Stockholmis, sest seal olid saadaval põnevad toiduained, mis meile polnud veel jõudnud,” lausus Rajaver.
Üks aspekt on toidul tema jaoks veel. See peab olema tervislik ning jätkusuutlik ka keskkonna mõistes. Seepeale läks ta Rahvatervise Akadeemiasse õppima toitumisnõustajaks. Sealsamas oli ka koolitus toidu fermenteerimisest, mida tegi Rain Kuldjärv. “Seal ma fermenteerimise pisiku külge saingi. Proovisin paar retsepti järele ja see oli nii äge, kuidas fermenteerimise käigus maitse muutub, ning hakkasin täiega fermenteerima. Katsetasin väga erinevate asjadega,” meenutas Rajaver. Teda on paelunud pisut teistsugused asjad kui näiteks hapukapsas või -kurk. Kui ta otsis ühest Rootsi internetipoest vesikeefiri stardikultuuri, komistas hoopis tempe valmistamise stardikomplekti otsa. Sealt sai ta stradikultuuri, lupiiniube ning lisaks kombucha‘st tehtud veiniäädika. Komplektist sai tempet valmistada viis korda, millest paar tulid väga hästi välja.
